Cyber Resilience Act: mida peavad riist- ja tarkvaratootjad 2027. aastaks tegema
Kõige olulisem lühidalt
- CRA on määrus, mitte direktiiv. Seda kohaldatakse vahetult kõigis ELi liikmesriikides, nii et Eesti seadust pole vaja oodata.
- See puudutab peaaegu kõiki võrku ühendatavaid riist- ja tarkvaratooteid, mida ELis müüakse – ruuteritest ja IoT-seadmetest mobiili- ja töölauarakendusteni.
- Teatamiskohustus kehtib alates 11. septembrist 2026: eelhoiatus 24 tunni ja teavitus 72 tunni jooksul ENISA ühtse platvormi kaudu, mis edastab need sinu liikmesriigi koordineerivale CSIRTile. Kui sinu toodete küberturvalisuse otsused tehakse Eestis, on see CERT-EE.
- Alates 11. detsembrist 2027 peavad uued tooted vastama I lisa olulistele nõuetele ja kandma CE-märgist ning tootja peab haavatavusi käsitlema kogu toe kestuse jooksul.
- I lisa nõuab sõnaselgelt, et tooted lastaks turule ilma teadaolevate ärakasutatavate haavatavusteta ja nende turvalisust testitaks mõjusalt ja korrapäraselt. Läbistustest on selle kõige otsesem tõend.
- Trahv võib ulatuda 15 miljoni euroni või 2,5 protsendini ülemaailmsest aastakäibest.
„CRA hakkab meid puudutama alles detsembris 2027.“ Seda lauset kuuleme tarkvara- ja seadmetootjatelt üha sagedamini. See on tõsi vaid pooleldi.
Küberkerksuse määrust (Cyber Resilience Act, määrus (EL) 2024/2847) kohaldatakse täies ulatuses alles 11. detsembrist 2027, kuid selle esimene range kohustus kehtib juba alates 11. septembrist 2026. Sellest kuupäevast alates peab tootja teatama igast oma toote aktiivselt ärakasutatavast haavatavusest 24 tunni jooksul – ka toodete puhul, mille ta müüs aastaid tagasi.
Selles artiklis vaatame, keda CRA puudutab, millised tähtajad juba jooksevad, millele peab sinu toode vastama ja kuhu sobitub läbistustestimine.
Seisuga 17. november 2026. See artikkel on informatiivne ülevaade, mitte õigusnõustamine. Siduv on määruse (EL) 2024/2847 tekst; kui hindad konkreetset toodet, kontrolli see üle juristiga.
Mis on Cyber Resilience Act ja keda see puudutab
CRA kehtestab ühtsed küberturvalisuse nõuded nn digielemente sisaldavatele toodetele. Need on riist- ja tarkvaratooted, mille sihtotstarve või mõistlikult prognoositav kasutamine hõlmab andmesideühendust seadme või võrguga. Määrus toimib sarnaselt tooteohutuse õigusega: toode, mis nõuetele ei vasta, ei saa CE-märgist ja seda ei tohi ELis müüa.
Kohustused on kolme liiki ettevõtjatel:
- Tootja arendab või toodab toodet ja laseb selle turule oma nime või kaubamärgi all. Tema kanda on suurem osa kohustustest.
- Importija kontrollib, et väljaspool ELi asuva tootja toode vastab nõuetele ja sellega on kaasas dokumentatsioon.
- Turustaja kontrollib CE-märgist ega müü toodet, mille kohta ta teab, et see nõuetele ei vasta.
Tähelepanu tasub pöörata ühele lõksule: kui muudad kellegi teise toodet oluliselt või müüd seda oma kaubamärgi all, käsitab CRA sind tootjana koos kõigi sellest tulenevate kohustustega.
Tüüpiliselt kohaldamisalas: nutikoduseadmed ja kaamerad, ruuterid ja võrguseadmed, tööstuslikud juhtimissüsteemid, mobiilirakendused, töölaua- ja kohapealne (on-premise) tarkvara, püsivara, operatsioonisüsteemid ning eraldi müüdavad teegid ja komponendid.
Kohaldamisalast väljas:
- meditsiiniseadmed, mootorsõidukid, tsiviillennundus ja laevavarustus, mida reguleerivad eraldi õigusaktid,
- puhas SaaS, millega ei kaasne tarnitavat toodet ja mis kuulub NIS2 alla,
- mitteäriline avatud lähtekoodiga tarkvara. Avatud lähtekoodiga projektid, mida ettevõtted süstemaatiliselt toetavad, kuuluvad nn avatud lähtekoodiga tarkvara korraldajate lihtsama korra alla.
SaaSi puhul on üks oluline erand. Kui sinu pilves töötav taustasüsteem on vajalik selleks, et toode saaks täita mõnda oma funktsiooni – kõige sagedamini pilve kaudu juhitava rakenduse või seadme puhul –, käsitab CRA seda toote osana.
Ajakava: kuupäevad, mis juba jooksevad
CRA rakendub järk-järgult. Esimese range kohustuse ja täieliku kohaldamise vahele jääb vaid 15 kuud.
| Kuupäev | Mis juhtub |
|---|---|
| 10. detsember 2024 | CRA jõustus |
| 11. juuni 2026 | Hakkasid kehtima vastavushindamisasutustest teavitamise reeglid |
| 11. september 2026 | Artikli 14 kohased teatamiskohustused; ENISA teatamisplatvormi käivitamine |
| 11. detsember 2027 | Täielik kohaldamine: olulised nõuded, vastavushindamine, CE-märgis |
Harmoneeritud standardid, millega vastavust tõendama hakkad, on alles viimistlemisel ja komisjon on juba teinud ettepaneku nende valmimise tähtaegu edasi lükata. Kuni standardi viide pole Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, ei anna standard vastavuseeldust. Seega ära standardeid oota: haavatavuste käsitlemist, SBOMi, riskihindamist ja testimist vajad niikuinii.
Teatamine alates 11. septembrist 2026: 24 tundi, 72 tundi, 14 päeva
Tootja peab teatama kahte liiki sündmustest: aktiivselt ärakasutatavatest haavatavustest (määruse eestikeelses tekstis „nõrkused“) ja tõsistest intsidentidest, mis mõjutavad toote turvalisust. Tähtajad hakkavad jooksma hetkest, mil sündmusest teada saad.
| Etapp | Aktiivselt ärakasutatav haavatavus | Tõsine intsident |
|---|---|---|
| Eelhoiatus | 24 tunni jooksul | 24 tunni jooksul, sh teave selle kohta, kas intsidendi on kahtluse kohaselt põhjustanud ebaseaduslik või kuritahtlik tegevus |
| Teavitus | 72 tunni jooksul | 72 tunni jooksul |
| Lõpparuanne | hiljemalt 14 päeva pärast parandusmeetme kättesaadavaks tegemist | 1 kuu jooksul pärast teavitust |
Millele tähelepanu pöörata:
- See puudutab ka vanu tooteid. Teatamiskohustus kehtib ka toodete kohta, mis on turule lastud enne 11. detsembrit 2027. Sinu juba kasutuses olev tootebaas on mängus kohe praegu.
- Kõigist vigadest ei pea teatama. Teatad ainult haavatavusest, mille kohta sul on usaldusväärseid tõendeid, et keegi on seda ära kasutanud. Haavatavuse, mille leiad sina või sinu läbistustestija, parandad tavapärase haavatavuste käsitlemise protsessi käigus.
- Teated liiguvad ENISA ühtse teatamisplatvormi (Single Reporting Platform, SRP) kaudu, mis toimetab need korraga ENISA-le ja koordineerivale CSIRTile. Milline CSIRT see on, sõltub tootja peamisest tegevuskohast ehk liikmesriigist, kus tema toodete küberturvalisusega seotud otsused valdavalt tehakse. Kui see on Eesti, on koordinaatoriks CERT-EE Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) juures. ENISA avaldab koordineerivate CSIRTide nimekirja.
- Teavita ka kasutajaid. Mõjutatud kasutajatele pead teada andma ärakasutatud haavatavusest või intsidendist ja meetmetest, mida nad saavad ise võtta.
- Arvesta aega ise. Platvormi esimeses versioonis ei hakka 72 tunni loendur jooksma hetkest, mil sündmusest teada said, vaid eelhoiatuse esitamisest. Loeb määrusest tulenev tähtaeg, seega pane teadasaamise hetk intsidendilogisse kirja.
- Seadista ligipääsud aegsasti. Platvormi kontod on isiklikud ja käivad EU Logini kaudu mitmeastmelise autentimisega. Loo need kohe, mitte keset intsidenti.
Kui sinu ettevõte on lisaks NIS2 alusel kohustatud üksus – küberturvalisuse seaduse (KüTS) mõistes ülioluline või oluline üksus –, teatad oma tegevust mõjutavatest olulise mõjuga küberintsidentidest eraldi RIA-le. Lähemalt kirjutame sellest artiklis Küberturvalisuse seadus (KüTS) 2026: keda see puudutab ja mida tegelikult nõuab.
Millele peab toode vastama alates detsembrist 2027
Alates 11. detsembrist 2027 peab iga uus toode vastama I lisa olulistele küberturvalisuse nõuetele. Need jagunevad kaheks: toote enda omadused ja protsess, millega tootja haavatavusi käsitleb.
I osa: toote turvalisus
- turule laskmine ilma teadaolevate ärakasutatavate haavatavusteta,
- vaikimisi turvaline konfiguratsioon ja võimalus toode algsesse olekusse lähtestada,
- turvauuendused, asjakohasel juhul vaikimisi automaatsed ja väljalülitamise võimalusega,
- kaitse loata juurdepääsu eest: autentimine, identiteedi- ja juurdepääsuhaldus,
- andmete konfidentsiaalsus (krüpteerimine nii salvestatult kui ka edastamisel) ning andmete, käskude, programmide ja konfiguratsiooni terviklus,
- töödeldavate andmete minimeerimine,
- oluliste funktsioonide kättesaadavus ka pärast intsidenti, sh vastupidavus ummistus- ehk DoS-rünnetele,
- võimalikult väike negatiivne mõju teiste seadmete ja võrkude pakutavate teenuste kättesaadavusele,
- võimalikult väike ründepind, sh välisliidesed,
- mehhanismid, mis vähendavad intsidendi mõju,
- turvalisuse seisukohast oluliste sündmuste logimine,
- kõigi andmete ja seadete turvaline ning lihtne kustutamine.
II osa: haavatavuste käsitlemine
- tarkvara koostenimekiri (SBOM) masinloetavas vormingus, mis hõlmab vähemalt kõrgema taseme sõltuvusi,
- haavatavuste viivitamatu kõrvaldamine ja, kui see on tehniliselt teostatav, turvauuenduste väljastamine funktsiooniuuendustest eraldi,
- mõjusad ja korrapärased turvatestid ning läbivaatused,
- teabe avaldamine parandatud haavatavuste kohta,
- haavatavuste koordineeritud avalikustamise (CVD) põhimõtted ja kontaktaadress teadete jaoks,
- uuenduste turvaline levitamine, tasuta ja koos kaasneva turvateatega.
Lisaks on vaja küberriskide hindamist, tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni. Toe kestuse määrab tootja selle järgi, kui kaua toodet eeldatavasti kasutatakse; üldjuhul on see vähemalt viis aastat.
Tootekategooriad ja vastavushindamine
See, kuidas vastavust tõendad, sõltub tootekategooriast. Enamik tooteid kuulub vaikekategooriasse ja nende vastavust saab tootja ise hinnata.
| Kategooria | Näited | Vastavushindamine |
|---|---|---|
| Vaikekategooria | tavalised rakendused, olmeelektroonika, enamik IoT-seadmeid | tootja enesehindamine (sisekontroll) |
| Oluline, I klass (III lisa) | veebibrauserid, paroolihaldurid, VPN, SIEM, operatsioonisüsteemid, ruuterid ja kommutaatorid, IAM ja PAM, nutilukud, turvakaamerad | enesehindamine ainult harmoneeritud standardite täielikul kohaldamisel, muidu teada antud asutus |
| Oluline, II klass (III lisa) | hüperviisorid ja konteinerite käigusüsteemid, tulemüürid, IDS ja IPS, muukimiskindlad mikroprotsessorid ja mikrokontrollerid | alati kolmas osapool: teada antud asutus või Euroopa sertifitseerimine |
| Kriitilise tähtsusega (IV lisa) | riistvaralised turvamoodulid (HSM), nutiarvestite lüüsid, kiipkaardid | Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimine, kui delegeeritud õigusakt seda nõuab, muidu II klassi menetlused |
Kui sinu toode kuulub I või II klassi, lepi teada antud asutusega aeg kokku nii vara kui võimalik. Enne detsembrit 2027 on nende võimekus piiratud.
Trahvid: GDPR-i eeskujul
CRA laenab kolmeastmelise trahvisüsteemi GDPR-ist. Alati kohaldatakse kahest summast suuremat.
| Rikkumine | Maksimaalne trahv |
|---|---|
| Olulised nõuded (I lisa) ja tootja kohustused, sh teatamine (artiklid 13 ja 14) | 15 mln € või 2,5% ülemaailmsest aastakäibest |
| Muud kohustused, näiteks importijate, turustajate või vastavushindamise puhul | 10 mln € või 2% |
| Ebaõige, puudulik või eksitav teave ametiasutustele | 5 mln € või 1% |
Mikro- ja väikeettevõtjaid ei saa trahvida 24-tunnise eelhoiatuse tähtaja ületamise eest. Teatamiskohustus ja ülejäänud tähtajad kehtivad nende suhtes siiski täies ulatuses. Lisaks trahvidele võib turujärelevalveasutus nõuda parandusmeetmete võtmist, piirata toote müüki või kõrvaldada toote turult.
CRA, NIS2 ja ISO 27001: mis mida katab
CRA reguleerib toodet, NIS2 organisatsiooni tegevust ja ISO 27001 on vabatahtlik juhtimissüsteem. Paljud ettevõtted peavad tegelema kõigi kolmega korraga.
| CRA | NIS2 / KüTS | ISO/IEC 27001 | |
|---|---|---|---|
| Objekt | digielemente sisaldavad tooted | organisatsiooni teenused, võrgud ja süsteemid | infoturbe juhtimissüsteem |
| Vorm | ELi määrus, vahetult kohaldatav | direktiiv, üle võetud siseriiklikku õigusesse | vabatahtlik standard sertifitseerimisega |
| Kellele kohaldub | tootjad, importijad, turustajad | üliolulised ja olulised üksused | kõigile, kes selle valivad |
| Teatamine | ENISA ja CSIRT SRP kaudu, 24 h ja 72 h | RIA, 24 h, 72 h ja 1 kuu | kohustus ametiasutuse ees puudub |
| Mittevastavuse tagajärg | müügikeeld, trahv kuni 15 mln € või 2,5% | trahvid ja juhtkonna vastutus | sertifikaadi kaotus |
Puhast SaaS-ettevõtet CRA otseselt ei puuduta – sellega tegeleb NIS2, kui ettevõte vastab selle kriteeriumidele. Kui aga tarnid oma teenusega kaasa rakenduse, agendi või seadme, võid kuuluda mõlema korra alla. CRA jaoks on hea alus ISO 27001 lisa A meetmed 8.8 (tehniliste haavatavuste haldus) ja 8.29 (turvatestimine arenduses ja vastuvõtmisel). Kus standard ja NIS2 kattuvad ja kus mitte, käsitleme artiklis ISO 27001 ja NIS2: mida sinu sertifikaat katab ja mis jääb puudu.
Komisjon teeb oma Digital Omnibuse paketis ettepaneku luua NIS2, GDPR-i ja DORA alusel esitatavate intsidenditeadete jaoks ühtne sisenemispunkt, mis tugineks CRA platvormile. Ettepanek on alles seadusandlikus menetluses, seega teatad praegu igale adressaadile eraldi.
Kuhu sobitub läbistustestimine
CRA ei kasuta kordagi sõna „läbistustest“ ega „penetratsioonitest“, kuid ilma selleta on I lisa nõudeid raske täita. Kaks nõuet on üheselt mõistetavad: toode ei tohi jõuda turule teadaolevate ärakasutatavate haavatavustega ja tootja peab selle turvalisust mõjusalt ja korrapäraselt testima.
Kehtib lihtne reegel: haavatavusest, mille leiame meie, ei pea 24 tunni jooksul teatama. Sellest, mille leiab ründaja, peab.
| CRA nõue | Kuidas test seda tõendab |
|---|---|
| Teadaolevaid ärakasutatavaid haavatavusi ei ole | läbistustest enne iga väljalaset, sõltuvuste kontroll SBOMi alusel |
| Kaitse loata juurdepääsu eest | autentimise, autoriseerimise, seansihalduse ja API-de testid (nt IDOR, BOLA) |
| Konfidentsiaalsus ja terviklus | krüpteerimise kontroll edastamisel ja salvestatult ning püsivara ja konfiguratsiooni allkirjastamise kontroll |
| Minimaalne ründepind | avatud portide, kasutamata teenuste ja silumisliideste, nagu UART või JTAG, kaardistamine |
| Uuenduste turvaline levitamine | OTA-mehhanismi testimine: allkirja kontroll, downgrade, man-in-the-middle |
| Mõjus ja korrapärane testimine | korduv test iga suurema väljalaske puhul ja paranduste kordustestid |
Toode tähendab seejuures kogu ahelat: seadet ja selle püsivara, mobiilirakendust, API-t ja pilves töötavat taustasüsteemi. Ründaja valib nõrgima lüli, seega peab test katma need kõik. Testiaruanne koos riskihinnangute ja parandussammudega on ühtlasi sisendiks riskihindamisele sinu tehnilises dokumentatsioonis. Milliseid tehnilisi tõendeid audiitorid ootavad, kirjutame artiklis Penetratsioonitest: võti eduka küberturvalisuse auditini.
Praktiline plaan: mida teha enne detsembrit 2027
Kaks esimest sammu puudutavad kohustusi, mis juba kehtivad, nii et ära jäta neid viimaseks.
- Kaardista oma tooteportfell. Millised tooted kuuluvad kohaldamisalasse, milline on sinu roll (tootja, importija, turustaja) ja millisesse kategooriasse iga toode kuulub.
- Valmistu teatamiseks juba täna. Tee kindlaks oma koordineeriv CSIRT, loo kontod ENISA platvormil, lepi kokku, kes otsustab, et haavatavus on „aktiivselt ärakasutatav“, ja harjuta 24 tunni stsenaarium läbi.
- Kehtesta haavatavuste koordineeritud avalikustamise põhimõtted. Avalik kontakt, näiteks security.txt või security@-aadress, ja selge protsess turvauurijate jaoks.
- Koosta SBOM ja jälgi sõltuvusi. Kolmanda osapoole teegi haavatavus on sinu haavatavus.
- Tee I lisa suhtes puudujääkide analüüs ja iga toote küberriskide hindamine.
- Testi toodet otsast lõpuni läbistustestiga ja lõimi testimine oma väljalasketsüklisse.
- Kontrolli komponentide tarnijaid. Tootjad peavad kolmandate osapoolte komponentide integreerimisel rakendama hoolsuskohustust.
- Valmista ette dokumentatsioon ja vastavushindamine. Tehniline dokumentatsioon, toe kestus, ELi vastavusdeklaratsioon ning I või II klassi puhul aegsasti kokku lepitud teada antud asutus.
Kuidas Haxoris saab aidata
Üle 10 aasta kogemust ja 400+ läbiviidud penetratsioonitesti on meile näidanud, kus tooted kõige sagedamini alt veavad. CRA jaoks saame pakkuda:
- Kogu toote läbistustestimine: veebi- ja mobiilirakendused, API-d, IoT-seadmed ja püsivara ning pilves töötav taustasüsteem AWSis, Azure’is või GCPs. Aruandeid koos riskihinnangute ja konkreetsete parandussammudega saad kasutada otse oma tehnilises dokumentatsioonis.
- Turvaaudit I lisa suhtes: kus sa täna oled, mis on puudu ja millises järjekorras asjadega tegeleda.
- Korrapärane testimine ja kordustestid, mis on seotud sinu väljalasketsükliga, et saaksid tõendada mõjusat ja korrapärast testimist.
- Red teaming: kontrollime, kas sinu meeskond tuvastab päris rünnaku ja saab sellega hakkama CRA ja NIS2 nõutud tähtaegade jooksul.
- Üks test, mitu raamistikku: tulemused, mida saad kasutada nii CRA, NIS2 kui ka ISO 27001 jaoks.
Seotud artiklid: Küberturvalisuse seadus (KüTS) 2026: keda see puudutab · ISO 27001 ja NIS2: mida sertifikaat katab ja mis puudu jääb · Mis on penetratsioonitest: täielik juhend
Tahad teada, kus on sinu toote nõrgad kohad, enne kui ründaja need leiab? Broneeri tasuta konsultatsioon.
Allikad
- Määrus (EL) 2024/2847 (küberkerksuse määrus), EUR-Lex
- Cyber Resilience Act – Reporting obligations, Euroopa Komisjon
- Küberkerksuse määrus – rakendamine, Euroopa Komisjon
- List of CSIRTs Designated as Coordinators, ENISA
- CRA Article 14: Reporting duties, cyberresilienceact.eu
- ENISA Published the List of Coordinating CSIRTs, cyberresilienceact.eu
- CRA harmonised-standard deadlines pushed back, cyberresilienceact.eu
- CRA Article 64 – Penalties, SpringLex
- The Digital Omnibus and incident reporting, Taylor Wessing
Cyber Resilience Act – korduvad küsimused
01Millest alates Cyber Resilience Act kehtib?
Määrus (EL) 2024/2847 jõustus 10. detsembril 2024 ja seda kohaldatakse etappide kaupa. Teada antud asutusi käsitlevad reeglid kehtivad alates 11. juunist 2026, tootjate teatamiskohustused alates 11. septembrist 2026 ning olulised nõuded, vastavushindamine ja CE-märgis alates 11. detsembrist 2027.
02Kas CRA puudutab ka tarkvara, mida jagame tasuta?
Jah, kui teed selle kättesaadavaks äritegevuse käigus, näiteks tasuta rakendusena tasulise teenuse juurde. Kohaldamisalast jääb välja ainult mitteäriline avatud lähtekoodiga tarkvara.
03Oleme SaaS-ettevõte. Kas CRA puudutab meid?
Puhast SaaSi mitte – see on NIS2 valdkond, kui vastad selle kriteeriumidele. Kui aga tarnid teenusega kaasa rakenduse, agendi või seadme või kui sinu pilv on vajalik sel viisil tarnitud toote toimimiseks, puudutab CRA ka sind.
04Kas peame teatama haavatavusest, mille leiab meie läbistustestija?
Ei. Teatada tuleb ainult aktiivselt ärakasutatavatest haavatavustest. Testimisel leitud haavatavuse parandad oma haavatavuste käsitlemise protsessi käigus ja avaldad selle kohta teabe pärast paranduse väljaandmist.
05Kellele teatame aktiivselt ärakasutatavast haavatavusest?
ENISA ühtse teatamisplatvormi (Single Reporting Platform) kaudu, mis edastab teate korraga ENISA-le ja selle liikmesriigi koordinaatoriks määratud CSIRTile, kus asub sinu peamine tegevuskoht ehk kus sinu toodete küberturvalisusega seotud otsused valdavalt tehakse. Kui need otsused tehakse Eestis, on selleks CERT-EE Riigi Infosüsteemi Ameti juures. Koordineerivate CSIRTide nimekirja avaldab ENISA. Eelhoiatus tuleb esitada 24 tunni jooksul alates teadasaamisest.
06Mis saab toodetest, mille müüsime enne detsembrit 2027?
Teatamiskohustused kehtivad nende suhtes juba alates 11. septembrist 2026. I lisa nõuded kohalduvad neile ainult siis, kui muudad neid pärast 11. detsembrit 2027 oluliselt.
07Kas peaksime ootama harmoneeritud standardeid?
Ei. Standardid on alles viimistlemisel ja nende tähtajad nihkuvad, kuid haavatavuste käsitlemine, SBOM, riskihindamine ja testimine neist ei sõltu. Neid samme vajad sõltumata sellest, millise tee vastavuse tõendamiseks valid.